Tõrva linn

 

Tõrva linn asub Valgamaa keskosas Õhne jõe ääres, maakonnakeskusest Valga linnast 30 km kaugusel keset vaheldusrikast Lõuna-Eesti maastikku.

 

Tõrva paikneb kolme tee ristumiskohal. Valga-Tartu-Pärnu (Viljandi), mistõttu on tal hea ühendus teiste Eesti linnadega.

 

Rahvapärimuse järgi ajanud Tõrva metsas Tõnise nimeline mees kuuse-ja männikändudest tõrva. Sellest toimingust saanud ka Tõrva linn oma nime. Pilkenimeks olnud linnal ka "tökatialev" ja "pigilinn".

Ajalooliselt on Tõrva kuulunud Helme kihelkonda, olles Mulgimaa üheks osaks.

Esimesed majad püstitati Tõrvas praeguse Veski, Viljandi ja Tartu tänava ristumiskohale aastatel 1875-1892. Vanimate säilinud ehitiste hulka kuulub elamu Veski 2 vasakpoolne tiib, 1880-aastatel ehitatud Tultsi veski Lammase majas Veski 9 ja muidugi kõrtsihoone Valga 1, mis ehitati 1890. aasta hilissügisel mahapõlenud puithoone asemele. Ka Veski tn. 1, 2, 4, 5 pärinevad samast ajast.

Tõrva muutus omaette haldusüksuseks 1.septembril 1921, kui asulale anti alevi õigused.

2.juulil 1926 kinnitati Vabariigi Valitsuse otsusega ,elanikkonna nõudmisel ja soovil, Tõrva alev linnaks. Tegelikult hakkas Tõrva linnana funktsioneerima ja sai linnaõigused 1.jaanuarist 1927.
 
Eesti Vabariigi otsusega 21.aprillist 1937 anti Tõrvale suvituslinna staatus.
 
Tõrva linna omavalitsuse staatus Eesti Vabariigis kinnitati 30. jaanuaril 1992.
 

Kas teadsid, et:

  • Tõrva sai 1926. aastal linnaõigused koos Nõmme, Põltsamaa, Tapa ja Türiga
  • Tõrva neidudekoor võitis 2009. aastal ETV „Laululahingu" saate
  • Tõrvas Vanamõisa järve ääres asub Baltimaade kõrgeim vettehüppetorn kõrgusega 11 m
  • Tõrva linnas on 4 järve ja linnast voolab läbi Õhne jõgi
  • Tõrva on Mulgimaa suurim linn