« Tagasi

Esimese kuu kokkuvõte uues ametis

Esimene kuu uuest õppeaastast on läbi saanud. Tõrva Gümnaasiumis alustas sel kooliaastal tööd ka uus õpetaja – Marelle Kansonen, kes jagas meiega oma esimese kuu muljeid.
 
«Kes meist ei teaks Olivia Saare luuletusest tuttavaid ja hinge helisema panevaid ridu «… kõik, kõik on uus septembrikuus!» Need luuleread peavad ajast aega paika, kuid tänavu võisid seda tarkusekuu esimesel päeval, hinges ärevus ja jalgades rahutus, tunda 35 särasilmset last, kellest said Tõrva Gümnaasiumi õpilased.
 
Just need lapsed ja nende vanemad võivad 2018. aastale omistada erilise tähenduse – koolitee alguse tähenduse. Pole oluline, kas perest on vanem(ad) laps(ed) juba oma kooliteed alustanud või läks tänavu pere vanim laps kooli, 1. septembri olulisust ja pidulikkust see ei kahanda. See on ikkagi AABITSA saamise päev!
 
1.b klassis sai aabitsa 17 last, neist 6 tüdrukut ja 11 poissi. Ega klassijuhatajatki aabitsast ilma jäetud. Minulgi oli ju erilise tähendusega kooliaasta algus: uus töökoht ja üle paljude aastate taas mudilastega koostöö algus.
 
Olen lisaks klassiõpetaja erialale omandanud eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse. Viimaseid aineid olengi juba aastaid Valga Põhikoolis õpetanud.
 
Nüüd, mil ma enam Tõrva-Valga-Tõrva marsruuti igapäevaselt ei sõida, tunnen, et olen päriselt kodus tagasi - elan ja töötan siin, oma põlises armsas kodulinnas. Seega uus töökoht, aga kõik koduselt tuttav ja armas minu kunagises koolimajas.
 
Vaatan rõõmuga, kuidas 1. klassi lapsed on täis tööindu ja elevil sellest, kui on üks päev midagi selgeks õppinud ja järgmistel suudavad kõike meenutada ning väga ladusalt esitada. Ma ei tea küll seda, kust tulevad lastel võrdlused väljamaa koolidega, aga meie omas pidi igatahes nii lahe olema nagu välismaal. Mida paremat siis veel tahta!
 
Lapsed on esimeste koolinädalate jooksul julgemaks ja asjalikumaks muutunud, iga päevaga muututakse ka iseseisvamaks. Samas on pidevalt vanemate hool ja tähelepanelikkus tajutav. On ju selge, et kooli astuva lapse vanemadki astuvad esimesse klassi. Oluline on see, et lapsevanemad ei võtaks lapse kooli minekut kui rasket ja pikale venivat kohustust ning suhtuksid kooli igati jaatavalt, siis on tänavu esimesse klassi astunud laps rõõmus ja teotahteline ka 12. klassis.
 
Aitäh, armsad 1.b klassi lapsed, et ma just teie esimene õpetaja saan olla! Aitäh, toetavad vanemad! Aitäh, head kolleegid, kes te mind soojalt vastu võtsite!»
 
Õpetaja Marelle Kansonen
 
Foto: Silvar Lelle