Sorteerimisjuhendi leiad SIIT.

1. Küsimused ja vastused korraldatud jäätmeveo lepingu teemal

1.1 Kuidas jäätmevedajalt leping saadakse?

Jäätmevedaja saadab enne uue korraldatud jäätmeveo hankeperioodi rakendumist jäätmevaldajatele välja lepingud miinimumnõuetega. Jäätmevedaja saab valdajate info kohaliku omavalitsuse jäätmevaldajate registrist. Miinimumnõuded tulenevad kohaliku omavalitsuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirjast. Leping saadetakse valdaja e-posti aadressile (kui see on jäätmevaldajate registris olemas) või tavapostiga. Kui jäätmevaldaja ei ole saanud lepingut, tuleb võtta ühendust otse jäätmevedaja klienditeenindusega ja paluda saata leping.

1.2. Lepingu sõlmimine jäätmevedajaga- kohustulik või mitte?

Kõik kinnistud, kus elatakse või kinnistut kasutatakse, on jäätmeseaduse alusel kohustatud olla liitunud korraldatud jäätmeveoga. Jäätmeveolepingu sõlmimine või allkirjastamine ei ole otseselt kohustuslik, välja arvatud juhul kui jäätmevaldaja soovib kasutada lisateenuseid nagu näiteks: konteineri rent, lisajäätmete vedu, avamisteenuse kasutamine, käsitranspordi kasutamine, graafikuvälise lisaveo tellimine telefoni teel, kogumisringide tellimine jne. Jäätmeveo kirjaliku lepingu sõlmimine jäätmevedajaga määratleb ära kindlad kohustused jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel. Kui jäätmevaldaja ei soovi jäätmevedajaga kirjalikku lepingut sõlmida, toimub tal jäätmevedu ikkagi, kuna seaduse kohaselt on elutegevusega hõlmatud kinnistu kohustatud olla liitunud korraldatud jäätmeveoga kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud tingimustel. Neid tingimusi nimetatakse miinimumnõueteks ja kui jäätmevaldajale sobivad lepingus olevad miinimumnõuded, ei ole lepingu allkirjastamine kohustuslik ning vedu toimub nii nagu lepingus sätestatud on.

Jäätmevedajaga saab lepingu sõlmida erinevate jäätmeliikide osas, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, võttes ühendust jäätmevedaja klienditeenindusega või sisestades vastav info e-teeninduses.

1.3. Kas korraldatud jäätmeveo raames jäätmeveolepingut on võimalik lõpetada?

Kui kinnistu omanik on surnud või kinnistu on edasi müüdud ning elutegevust ei toimu, saab lepingu lõpetada teatades sellest jäätmevedajat.

1.4. Kui elamine on põhiliselt suveperioodil, kuidas toimub vedude ajutine katkestamine?

Kui kinnistut kasutatakse suvekoduna on võimalik  taotleda korraldatud jäätmeveo liitumisest perioodilist vabastust (s.o perioodil 1. oktoober kuni 30. aprill) kohalikult omavalitsuselt taotluse alusel. Vabastust on võimalik taotleda ka, kui omatakse kinnistut, kuid elutegevust ei toimu misiganes põhjusel aasta ringselt. See tähendab, et lepingut jäätmevedajaga ei lõpetata, kuid katkestatakse veod taotletud ajavahemikuks.

1.5. Mulle tuli leping, milles on sees biojäätmete üleandmine kuid tegelikult ma kompostin, mida ma tegema pean?

Kui algses saadetud lepingus on sees biojäätmete tekkekohal üleandmine, aga tegelikkuses kompostite, siis tuleb kompostimisest teavitada jäätmevedajat, et ta teaks lepingust selle välja võtta ning valda, et nad teaksid vastava märke teha jäätmevaldajate registrisse.

1.6. Kas jäätmevedaja saab saata ühismahuti kokkuleppe puhul kokkuleppe osapooltele eraldi arved?Jah, jäätmevedaja saab seda teha.

1.7. Kas jäätmevedaja võib tulla ükskõik mis kella ajal mulle teenust teostama?

Hanke dokumentides on toodud jäätmete kogumise ja veo teostamise ajavahemik tööpäevadel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kui tullakse teenindama nende välisel ajal, siis on tegemist tegelikult hankelepingu rikkumisega. Kui vedaja tuleb teenindusaja välisel ajal ning selle tõttu on jäänud nö teenindamata, st et konteinerit ei ole jõutud selleks hetkeks välja panna, siis vedaja ei tohi tühisõiduarvet esitada.

1.8. Saadetud lepingus oli segaolmejäätmete veograafik kõige harvema peale pandud. Kas see on õige?

Segaolmejäätmete veograafik võibki minna kõige harvema peale, kui toimub tekkekohal liigiti sorteerimine ja üleandmine. Segapakend moodustab olmejäätmetest kõige suurema osa, seega segapakendi eraldi sortimine olmejäätmete hulgast vähendab märgatavalt segaolmejäätmete kogust. Tihedam vedu on segaolmejäätmete puhul ilmselt vajalik siis, kui peres on väikesed lapsed ja tekib mähkmeid. Sel juhul palume võtta ühendust vedajaga tihedama graafiku saamiseks. 

1.9. Kas lepinguliste täiendavate mahutite tellimiseks tuleb teavitada otse vedajat, või valda?
Tellimus tuleb esitada jäätmevedajale.

2. Küsimused ja vastused jäätmete liigitamise teemal
2.1. Aknaklaas – kuulub ehitus-lammutusjäätmete alla, ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga Tuleb viia keskkonna-/ jäätmejaama või prügilasse. Klaaspakendi konteinerisse ei tohi panna;

2.2. Ehitusjäätmed – ehitus-lammutusjäätmed ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Tuleb viia keskkonna-/ jäätmejaama või prügilasse;

2.3. Kondid – suured kondid, ilma lihata, tuleb panna olmejäätmetesse;

2.4. Ohtlikud jäätmed – kui ohtlike jäätmete üleandmine ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga (info leitav kohaliku omavalitsuse kodulehelt), siis tuleb need viia keskkonna-/ jäätmejaama või prügilasse;

2.5. Penoplast – segapakend, panna segapakendi konteinerisse või pakendikotti;

2.6. Segapakend – segapakendi moodustavad klaaspakend, plast- ja metallpakend, joogikartong ning papp- ja paberpakend. Kui on võimalik segapakendi hulgast välja sorteerida ja eraldi üle anda klaaspakend ning papp- ja paberpakend, siis tuleb seda teha;

2.7. Tuhk – segaolmejääde, võib panna segaolmejäätmete konteinerisse jahutatult ja kilekotis. Kui on puidutuhk, siis võiks panna ka komposti;

3. Küsimused ja vastused segapakendi kohtkogumise osas

3.1. Kas ma pean üle andma segapakendeid konteineriga või on muid võimalusi?  

Segapakendeid võib anda jäätmevedajale üle ka pakendikotiga. Pakendikoti teenuse saamiseks tuleb ühendust võtta jäätmevedajaga pakendikoti kui segapakendijäätmete üleandmise võimaluse kokku leppimiseks jäätmeveo lepingus.

3.2. Kas ma pean pakendikoti eest maksma?

Ei, pakendikott on tasuta.

3.3. Kas 0,30 eurot on ühe pakendikoti eest tühjendustasu või kõikide üleantavate kottide eest üks tühjenduskord?
0,30 eurot on tasu ühe veokorra ehk tühjenduskorra eest olenemata üleantavate jäätmete kogusest.

3.4. Millega anda üle esimene kord pakendeid?

Kui pakendijäätmeid soovitakse üle anda pakendikotiga, aga esimesel korral ei ole veel pakendikotti (kollakas veidi läbipaistev kott, mille saab jäätmevedajalt), siis võib anda jäätmeid üle üks kõik millise muu läbipaistvama kotiga. Kuna tavakaubanduses ei ole veel üldiselt nii suuri läbipaistvamaid kotte leida, siis võib neid tellida näiteks siit https://www.pakendikeskus.ee/kotid/kilekotid/labipaistev-3-kihiline-prugikott-ld-150l-rullis-10tk. Samuti võib küsida pakendikotti jäätmevedaja klienditeenindusest.

3.5. Kas vedaja ei võiks jätta esimese pakendikoti mulle segaolmejäätmete veopäeval enne segapakendi veokorda/ uue hankeperioodi rakendumist?

Jäätmevedaja püüab enne uue hankeperioodi rakendumist segaolmejäätmete veoringiga viia kohale pakendikotid neile, kelle lepingus on olemas segapakendi üleandmine kotiga.

3.6. Kuhu jäätmevedaja jätab segapakendijäätmete veopäeval uue pakendikoti? Kas ma pean sel ajal kodus olema?

Jäätmevedaja lepib eelnevalt  jäätmevaldajaga kokku pakendikoti kätte saamiseks koha (pannakse postkasti, jäetakse segaolmejäätme konteineri kaane vahele, pannakse aia vahele või lepitakse kokku muu mõistlik koht). Selleks ei pea jäätmevaldaja kodus olema.

3.7. Mitu uut pakendikotti saab vedajalt?

Vedaja annab nii mitu kotti asemele, kui ta ära viib. Seega kui tekkiv jäätmete kogus on suurem ja vajate rohkem kotte, siis kas võtate ise kasutusele mõne läbipaistvama koti esialgu või palute järgmiseks korraks vedajal jätta rohkem pakendikotte.

3.8. Kuidas üle anda suuremõõtmelist pakendijäädet, mis pakendikotti ei mahu?

Kui tekib suuremõõtmeline pakendijääde, siis on kolm varianti:

1) teha see tükkideks ja paigutada kogumismahutisse/kotti;

2) anda vedaja klienditeenindusele teada mahuti/kotiväliste pakendite üleandmise soovist (kirjutada peale "palun koos pakendijäätmega ära viia");

3) kui tegemist on kartongpakendiga, siis selle saab soovi korral ka paberi-kartongijäätmete mahutisse panna või jäätmejaama viia.

3.9. Kas segapakendisse läheb ka paberi- ja kartongipakendid?

Paberi- ja kartongpakendi võib panna paberi- ja kartongpakendi konteinerisse, vanapaberi konteinerisse kui ka segapakendi konteinerisse/ kotti.

3.10. Kas ma pean klaaspakendi eraldi sorteerima segapakendist?

Korraldatud jäätmeveo hanke raames paigaldatakse avalikku ruumi klaaspakendi konteinereid juurde. Seega kui avalikus ruumis asuv klaaspakendi konteiner asub jäätmevaldajale piisavalt lähedal, et seda sinna viia, siis seda tuleks teha. Kui aga klaaspakendi konteiner jääb pigem kaugeks, siis võib panna ka segapakendi hulka.  

3.11. Kui suur on pakendikott?

150 liitrine.

3.12. Kas segapakendi kott tuleb veopäevaks panna segaolmejäätmete mahuti kõrvale või võib selle panna ka segaolmejäätmete mahutisse, kui seal ruumi on?

Kuna segapakend tuleb koguda ja anda üle eraldi segaolmejäätmest ning üleandmiseks kasutatakse pakendikotti, siis see kott tuleks panna segaolmejäätmete konteineri kõrvale. Või kuhugi mujale jäätmevedajale nähtavasse kohta.

3.13. Millistele nõuetele peab vastama segapakendikonteiner, kas võib kasutada ka 140L plastikust prügikonteinerit?

Segapakendikonteiner võib olla üks kõik mis suuruses plastikust prügikonteiner, mis mahutab jäätmevaldajal tekkiva segapakendi koguse teenindusvälba jooksul. Konteiner peab hakkuma jäätmeveo masina tõstemehhanismiga.

3.14. Kui hetkel on olemas tekkekohal pakendikoti üleandmise leping teise teenuse pakkujaga, kas peab liituma korraldatud jäätmeveo raames tekkekohal kogumisega?

Teise teenuse pakkujaga tuleb leping lõpetada ning liituda korraldatud jäätmeveo raames segapakendi tekkekohal üleandmisega, kui segapakendi üleadnmine tekkekohal on kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja kohaselt kohustuslik.

3.15. Kas segapakendeid pea benne kotti/ konteinerisse panekut pesema?

Ei pea pesema, piisab loputamisest. Kui on nii võrd määrdunud, et loputamine ei aita (pole mõtet), tuleb antud pakend panna segaolmejäätmete hulka.

4.     Küsimused ja vastused taaskasutusorganisatsioonidele kuuluvate avalike konteinerite osas

4.1. Kas avalikud segapakendikonteinerid (kollased konteinerid) jäävad alles?

Kohalikes omavalitsustes, kus segapakendijäätmete tekkekohal üleandmine korraldatud jäätmevedajale on jäätmehoolduseeskirja järgi vabatahtlik, jäävad taaskasutusorganisatsioonidele kuuluvad avalikud pakendikonteinerid alles.

Kohalikes omavalitsustes, kus segapakendijäätmete tekkekohal üleandmine korraldatud jäätmevedajale on jäätmehoolduseeskirja järgi kohustuslik, hakatakse taaskasutusorganisatsioonidele kuuluvaid avalike pakendikonteinerite võrgustikku vähendama.

4.2. Kui külas on avalik pakendikonteiner olemas, kas siis peab ikka iga majapidamine eraldi segapakendit üle andma?

Kui kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri on sätestanud kõigile jäätmevaldajatele tekkekohal segapakendi üleandmise kohustuse, siis tuleb igal majapidamisel segapakend jäätmevedajale tekkekohal üle anda.

4.3. Kas avalikud paber- ja kartongpakendi konteinerid (sinised konteinerid) jäävad alles?

Avalikud taaskasutusorganisatsioonidele kuuluvad paber- ja kartongpakendi konteinerid jäävad esialgu alles. Avalikku ruumi lisatakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud vanapaberi konteinerid, mille asukohad on leitavad kohaliku omavalitsuse kodulehelt. Lisaks on teatud jäätmevaldajatel (nt korterelmutel ning ettevõtetel, kus tekib vanapaberit) kohustus liituda korraldatud jäätmeveo raames vanapaberi veoga. 

5. Küsimused ja vastused biolagunevate jäätmete üleandmise ning kompostimise kohta

5.1. Kui majapidamises on kasutuses nn prügihunt, mis purustab tekkinud toidujäätmed, kas see võib olla samaväärne kompostimisega?

Köögihundi olemasolu ei vabasta jäätmevaldajat kompostri või biojäätmete konteineri kasutamise kohustusest. Jäätmeseadus näeb ette, et köögi- ja sööklajäätmeid kogutakse biojäätmete konteinerisse või kompostitakse tekkekohas, mitte ei juhita ära kanalisatsiooni kaudu, mis võib kahjustada kanalisatsioonisüsteemi toimimist. Köögihunti ei saa panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamisest tekivad (lilled, kiulised toidujäätmed).

5.2. Kas hajaasustusalal on võimalik köögi- ja söökljäätmeid võimalik jäätmevedajale üle anda kord 12 nädala jooksul?

Kui köögi- ja sööklajäätmeid soovitakse vedajale üle anda harvemal juhul kui kord nelja nädala tagant, peab taotlema selleks kohalikult omavalitsuselt nõusolekut. Kuid tuleb mõelda, kas see on mõistlik jäätmevedajale üleandmise välp, kuna suvine periood tekitab kindlasti nii pika üleandmise perioodiga konteineris haisu ja paneb selles "elu keema".

5.3. Kui suur on köögi- ja sööklajäätmete mahuti, mida vedaja aktsepteerib?

80L, 140L ja 240L

5.4. Kas biomahutisse pannakse koos kotiga jääde või lahtiselt?

Biojäätmete mahutisse tuleb jääde panna lahtiselt, biolaguneva kotiga või paberkotiga.

5.5. Kas köögi- ja sööklajäätmeid võib hajaasustuses kompostida aunas ja segada aia- ja haljastusjäätmete hulka? Või peab olema eraldi aunades?

Köögi- ja sööklajäätmeid võib hajaasustuses kompostida nii kompostriga kui aunas ja seda võib teha koos aia-ja haljastusjäätmetega ühises aunas.

6. Küsimused ja vastused tellitavate teenuste kohta

6.1. Kuidas toimub suurjäätmete üleandmine, kui tellijaks on korteriühistu?

Piirkogus 5 m3 käib ühe korteriomandi kohta. Kui üldise jäätmeveo lepinguline osapool on korteriühistu, siis suurjäätmete tellijaks peab ka olema ühistu. Seega kui üks korter soovib suurjäätmeid üle anda, annab sellest ühistule teada, ühistu esitab jäätmevedajale veo tellimuse.

6.2. Kas on planeeritud ka kasutuskõlblike riiete kogumiskaste avalikku ruumi paigaldada?

Avalikke tekstiilikogumiskaste ei ole korraldatud jäätmeveo raames plaanis paigaldada. Seetõttu on tekstiilijäätmete kogumine korraldatud läbi kogumisringide.

7. Küsimused ja vastused ühiskasutuse, vabastuse ning tühisõitude osas

7.1. Kas suvilas/maakodus, kus segapakendeid tekib ühe kuu jooksul üks viineripakend ja üks leivakott tuleb samuti tegeleda segapakendi majandamisega? Sellised väiksed kogused saab alati autoga tagasi koju viia ja panna oma elukoha järgsesse prügikasti

Kui suvila/maakodu ja alaline elukoht on samas vallas on mõistlik taotleda ühiskasutust. Kui aga mitte, siis oleks mõistlik teha ühiskasutus suvila/maakodu läheduses oleva naabriga. Samuti on võimalik suvilale taotleda talviseks perioodiks vabastust esitades vabastuse taotlus kohalikule omavalitsusele. Sel juhul suvel toimub vedu ning jäätmeid saab üle anda, talvel aga vedu ei toimu.

7.2.  Kui biojäätmete konteinerit kinnistul pole ja jäätmevedaja tuleb vedu teostama, kas siis tühisõidutasu ei rakendu?

Kui lepingus on sees biojäätmete konteiner, kuid konteinerit välja pole pandud, siis rakendub tühisõidutasu.

7.3.  Kui jäätmevedaja leiab eest tühja konteineri, kas siis on ka tühisõit?

Tühi konteiner ei too kaasa tühisõitu, kui seda juhtub harva. Kui aga pidevalt lastakse vedajal tühja konteineri juurde sõita, siis võidakse hakata küsima tühisõidutasu. Iga tühisõidu puhul koostatakse raport, see annab indikatsiooni jäätmevaldajale, et ta peab olukorda muutma. Näiteks andma teada biojäätmete puhul, et ta kompostib. Või kui jäätmevaldaja ei kasuta kinnistut, siis tuleks taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost.  

8. Küsimused ja vastused üleantud jäätmete taaskasutusse suunamise osas

8.1. Mida teeb või kuhu suunab jäätmevedaja kogutud köögi- ja sööklajäätmed?

Vedaja suunab köögi-ja sööklajäätmed komposti tootmisse või biogaasi tootmisse.