Üldplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks

Üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu on esitatud kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatud § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta arvamust.
Materjalidega saab tutvuda siin. 

Ametkondade ja piirnevate omavalitsuste seisukohad üldplaneeringule kooskõlastuse andmise kohta

Tõrva valla üldplaneering

Tõrva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimub 20.06.2020 – 31.07.2020. Avaliku väljapaneku ajal saab materjalidega tutvuda Tõrva valla veebilehel https://torva.kovtp.ee/uldplaneering. Paberkandjal materjalidega on võimalik tutvuda Tõrva vallamajas aadressil Kevade 1 (tel 766 5310), Riidaja Raamatukogus (tel 763 4524) ning Hummuli aleviku, Ala küla ja Linna küla kauplustes. Vallamajas ning raamatukogudes materjalidega tutvumise soovi korral palume ette teatada ehk registreeruda. Etteteatamine on vajalik, et tagada isikute ohutus seoses koroonaviiruse levikuga.

Üldplaneeringu koostamise eesmärk on valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning eelduste loomine hea elukeskkonna kujundamiseks. Planeeringuala hõlmab tervet Tõrva valda, mille suurus on ligikaudu 649 km². Üldplaneeringuga lahendatakse lähtuvalt valla ruumilistest vajadustest planeerimisseaduse (PlanS) § 75 toodud ülesanded – maa-alade kasutus- ja ehitustingimused, transpordivõrgustiku ja muu taristu üldised asukohad jt valla arenguks olulised teemad. Üldplaneeringu algataja ning kehtestaja on Tõrva Vallavolikogu, koostamise korraldaja on Tõrva Vallavalitsus. Planeeringu koostamisel konsulteerib vald ettevõttega OÜ Hendrikson&Ko.

Kahaneva rahvastiku tingimustes on arengu suunamisel eesmärgiks eelkõige olemasoleva elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamine ja atraktiivsuse tõstmine. Samas on elu- ja ettevõtluskeskkonna elavdamiseks planeeritud uusi arendusalasid, et rikastada elamufondi, luua elukoha osas täiendavaid valikuvõimalusi ja rajada uusi ettevõtteid.

Täiendavalt elamumaad on planeeritud erineva tasandi keskustes, eelkõige Tõrva linna. Tõrva linna rolli piirkondliku keskusena tugevdatakse  mitmekesisema ja paindlikuma maakasutuse (segafunktsiooniga alade) planeerimise kaudu, pöörates tähelepanu erinevate teenuste ning avaliku ruumi kättesaadavusele. Ettevõtlusaladeks on planeeritud logistiliselt soodsad asukohad ja juba toimivad ettevõtluspiirkonnad.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed ja suunised edaspidiseks, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused on planeeringu eelnõu etapis integreeritud üldplaneeringu seletuskirja. KSH tulemusel selgus, et Tõrva valla üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat keskkonnamõju. Planeeringulahendusel on üldiselt positiivne mõju valla arengule, luues võimalused ruumiliseks arenguks, pöörates tähelepanu väärtuste säilimisele, kvaliteetse ja inimsõbraliku elu- ja ettevõtluskeskkonna kujundamisele ning erineva kasutusotstarbega maa-alade külgnemisel tekkida võivate konfliktide ennetamisele. Piiriülest mõju valla üldplaneeringu elluviimisel ei kaasne.

Vastavalt PlanS § 82 lõikele 2 on eelnõu avaliku väljapaneku jooksul igal isikul õigus avaldada arvamust üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta. Arvamused saab edastada kirjalikult eelnõu avaliku väljapaneku jooksul Tõrva Vallavalitsusele aadressil Kevade 1, Tõrva või elektrooniliselt torva@torva.ee

Avalikule väljapanekule järgnevalt toimuvad avalikud arutelud:
Hummuli Rahvamajas 03.09.2020   kell 18.00
Riidaja Kultuurimajas  07.09.2020  kell 18.00
Ala Rahvamajas   08.09.2020  kell 18.00
Tõrva Gümnaasiumi saalis 10.09.2020 kell 18.00

Taluhäärberid Tõrva vallas

Tänane Tõrva vald kattub suures osas Helme kihelkonna piiridega. Helme kihelkond on üks viiest Mulgimaa kihelkonnast, olles idapoolseim ja suurim.
Mulgimaa kirjeldamisel ja uurimisel on Helme kihelkonda käsitletud ühtse territooriumina, kus on kasutusel sarnane keelemurre, rahvariided ja alates XIX sajandi keskpaigast ka olulise tähisena ühisjooned arhitektuuris. Kuigi selles osas ei ole uurimustes kirjeldatud olulisi erinevusi, on Pärdi (2012) nimetanud Mulgimaa lõunaosas (Karksi, Helme ja Halliste) asuvaid häärbereid vanemaks taluhäärberi tüübiks, mida peeti sarnasteks tolleaegsete mõisahoonetega.

Käesolev uuring on teadaolevalt esimene Helme kihelkonna häärbereid, nende olukorda ja asukohta kirjeldav eraldiseisev ülevaade. Varasemal ajal on küll eraldi käsitletud Karksi ja Halliste kihelkondade arhitektuuri sh. taluhäärbereid (Pärdi, 2008) ning läbi ajaloolise tausta kogu Mulgimaale iseloomuliku ehituskunsti esiletõusu (Troska, 1976). Hindamatuks materjaliks uuringu läbiviimisel on kogu Eestit hõlmavad kuid maakondlikku jaotust kasutavad teosed „Eesti taluhäärberid" (Pärdi, 2005, Pärdi, 2007, Pärdi, 2009; Pärdi, 2010), kus olulise osa hõlmavad Valgamaa osana Helme kihelkonnas asuvad hooned.

Varasemal ajal on erinevate uuringute käigus ühel või teisel moel kirjeldatud kaitsmata ehituspärandit Tartumaal (Tamm ja Kimmel, 2010) ja koostatud raamatusari RMK eestvõttel maakondade ainelisest pärandkultuurist (vt. nt. Valgamaa pärandkultuurist, 2010). Eesti uuemas arhitektuuri- ja rahvakultuuris on taluhäärberid oluline ja huvitav nähtus. Põhjusel, et arhitektuuriloos seostatakse traditsioonilisust eelkõige rehetarega ning maapiirkondade arhitektuuripärandit mõisahoonetega, ei saa häärberite loo tundmist pidada heaks. Oskamaks taluhäärbereid vääriliselt hinnata ja hoida, tuleb neid tundma õppida ja uurida.

Käesoleva uurimistöö käigus külastati, kirjeldati ning pildistati ligikaudu 100 tänase Tõrva valla territooriumil asuvat taluhäärberit või muud piirkonna arhitektuuri iseloomustavad hoonet.

Mulgi taluhäärberid kaardirakenduses

Tõrva valla taluhäärberite uuringu kokkuvõte

Töö on valminud Euroopa Sotsiaalfondi toel.